Monday, December 9, 2013

The only way out of the labyrinth of suffering is to forgive - no vot jah. On möödunud palju aega hetkest, mil viimati millegi läbi lugesin, ja veel rohkem hetkest, kui see miski juhtus olema ingliskeelne. Igatahes jõudis seoses jõuluaja ja sugulastega minuni John Greeni raamat "Looking for Alaska" ja see oli hästi imeline ses mõttes, et viimased leheküljed süstisid minusse vaat et budistlike mastaapidega rahu (mitte sellist uinutavat, vaid pigem just teadlikkusele ärgitavat sorti) ja ma tõesti tundsin, et parim viis elu händlimiseks on talle andestada. Noh, et süütud inimesed surevadki ja mõtete külgetõmbejõu seadused alati ei toimigi ja ka kõige ägedamad karakterid ei leia endale vahel kaaslast. Mõnikord puudub igasugune seaduspärasus ja parim viis seda omaks võtta ongi elule kogu täiega andeks anda, sest ta on ainult Elu ja teeb oma tööd esimest korda.

Mul oli mõningaid mõtteid veel, aga jätan need järgmisteks kordadeks või ei jätagi ühekski korraks, sest oma praeguses (mobiilsest) internetist kaugenemise vaimus olen mõistnud kogu eraelu kohese raporteerimise ebavajalikkust - ja siis olen ma oma kahestunud põhimõtetega siin ja kirjutan blogi ja loodan kogu oma pisut õigustatud naiivsuses, et see on hoopis teine asi. Aga ilma 3G-needuseta on hea elada küll, aega on näiteks hulga rohkem.

Nädalavahetus oli muidu hästi hubane, algas ta Kretsi troopilise peoga, jättis oma vahemikku veel lumesajus ratsutamise, sõprade glögiga kostitamise, kulinaarse eksperimenteerimise ja lõppes igati väärikas koguses nolamisega. Muuhulgas testisin eile hilisööl internetis, kas olen kartul või apelsin - olin kartul. Ma üldiselt apelsine väga ei armastagi, aga üks hästi valmistatud perunamuusi võib imesid teha küll. So it's all good.

Muidu on jah mingi uute asjade tuhin peal, siit ka hobused ja lugemine. Ja nende vanade reedeste tegemiste tuju nagu enam väga ei ole, aga jumal teab, et tagasi ta tuleb - sest lisaks mandariinisöömisvõistlusele toob järgmine nädal endaga kaasa ka jõulupeod ja Koit Toome. Ja ma ei tea, kui palju ma Koit Toomet ilma reedeste tegemiste vineta vaadata tahan.

No comments:

Post a Comment