Ma ei viitsi praegu mingit ilukirjandust teha, tegelikult ma ei jaksa üldse mitte midagi teha. Täna on just siuke päev, kus mul pole mitte ühtegi emotsiooni ja ei viitsi kellegagi rääkida ja kõnnin lihtsalt ringi nagu väike emo; ei taha üldse informatsiooni enda pähe lasta ja teen asju nagu masin. Tegelt päris pull :D

Ühesõnaga siis praegu olen jõudnud Heathrow lennujaama, varsti läheb lend Hongkongi ja seni on kõik läinud libedalt. Ennist nägin just silti "multi faith prayer room" ja mõtlesin et ooooo ja otsisin selle koha üles ja läksin sisse. Ja muidugi jälle hardusin usu ilust ja saatsin ise ka mõned tänusõnad õhku, samal ajal kui moslemist meesterahvas mu kõrval laubaga põrandat puudutas. Hästi ilusad palvevaibakesed olid ka seal. See oli siis see vähem masinlik osa tänasest päevast.

Viimased nädalad enne suurt reisi olid küll muidu täiesti võrratud, tunnen, et pigistasin elusidrunist päris kõvasti mahla välja. Esiteks käisime perega Horvaatias ja veel mõnes riigis, mille olemasolust ma ainult tänu eurovisioonile teadlik olen ja see oli täiesti siuke juhe-väljas-aeg, ei teadnud ma midagi välismaailmast ja välismaailm ei teadnud midagi minust ja ma mõtlesin, et miks peakski. Kella ka kunagi ei vaadanud ja mul muuseas ongi üks selline unistus elada mõnda aega täielikus isolatsioonis ilma kellaaega teadmata. Teha asju siis, kui keha ja vaim neid nõuavad, mitte sellepärast, et seierid nii ütlevad.

Vahepeal jõudsin Pangale ja laulsin selleks aastaks viimast korda oma metsadele ja merele; nägin ära hubase Käsitöösahvri ja sõin Regiina parimat õunakooki, mis valmis lollikindla ja järeleproovitud retsepti järgi nimega YOLO. Käisime homiedega Kärdi maakodus Kallastes, mis oli täiesti imeline väike ilus majake keset täiesti imelist middle of nowheret; millalgi käisin Ilonal Lõmalas külas, tegime joogat ja taamal mere ääres loivasid laisad lehmad. Siis läksime üles vaatetorni ja takkapihta mediteerisime kah veel!

Kindlasti on veel palju megasid asju olnud, aga täiesti üliawesome oli eilne õhtu. Ma olen muidu üldse suur Kuressaare reedete fänn, aga see oli kümnepallisüsteemis no ikka kahekümnene. Mul on nii head inimesed!

Mul kõik pildimaterjal jäi koju, aga küll seda siia edaspidi kogunema hakkab. Olge sama ilusad ja toredad edasi ja laske elul ennast kanda :) Ma armastan teid!