sunnuntai

Täna hommikul sain juba ärgates erekollase päikese ja pilvitu taevaga vastu vahtimist ja mõistsin ühtlasi, et oma muumitrolliunistused kollastest lehtedest, põdraga kampsunitest, vinguvast sügistuulest ja auravatest teetassidest vihmasabina saatel võin ma nüüd heaga kuskile kasti ära pakkida ja järgmise aastani voodi alla lükata; selle asemel panin hoopis värvilise kleidi selga, suvemuusika kõrvaklappidesse ja lisasin ostunimekirja pealkirjaga "kui ma ühel päeval raha saan" päikeseprillid. Õues oli nii soe ja perekonnad olid muruplatsidel, pinkidel, purskkaevude juures ja üldse igal pool esimest kevadpäeva nautimas, emad-isad lennutasid oma koertele frisbisid ja söötsid lastele jäätist :) Mina lihtsalt kõndisin ja kõndisin ja kõndisin ja vaatasin kogu seda idülli, vahepeal avastasin ennast megasuurelt turult, mille pindala võis vabalt kilomeetritesse ulatuda; põikasin kohvikusse ja ostsin jäätist ja lugesin ajalehte ja siis kõndisin veel ja jõudsin vapsjee igast kohtadesse, itaallaste linnaossa, surnuaeda, ilusalongide tänavale ja coolidesse secondhandidesse ja nii edasi. Tagasi jalutades jäin jasmiinipõõsast nuusutama ja noppisin hostelisse ühe oksa kaasa ka, mille peale mu roommated ütlesid, et im such a girl :S Praegu kuivatan seda raamatute vahel.

Kaks päeva siin vahepeal töötasin ka, tegingi seda ukselt uksele fundraisingut ja mul pole veel õrna aimugi, kas see mulle meeldib või mitte, aga küllap saabuv nädal näitab. Ühele tsikile igatahes öeldi, et mis ta seal ukseavas ikka külmetab, tulgu parem sisse methi tegema! Kolleegid ja bossid on mul muidu väga alkoholilembesed ja paraku läks neil reedel korda mu kainuseunelmad purustada, aga seda ka mitte väga hullusti ja ma siiski mõtlen, et mulle ei meeldi siin purjus olla. Eile õhtul näiteks jõin baaris ainult teed ja nii toredasti sain kõigiga jutu peale!

Homme saab kaks nädalat siin oldud ja iga päevaga väheneb koduigatsus ja suureneb armastus selle toreda linna vastu. Üks minu jaoks väga oluline murdepunkt oli see, kui olime roomiedega just Sherlocki vaatamise lõpetanud, hakkasime magama minema ja üks neist ütles "good night, family" :D siis tundsingi, et hakkan kuskile kuuluma ja minu elu ongi nüüd praegu siin ja see kõik on väga õige ja hea.

Kui võrratu on olla inimene!