Eelmise postituse lisaks veel, et jumala sitt laul võitis ja pange põlema need sillad.

:D

Ei, tegelikult oleks mul oma viimaste Tasmaania nädalate kohta hästi palju ütelda, aga raamatukoguaega ei anna venitada ja täna on hoopis meilide kirjutamise päev. Kuna ma hiljuti oma facebooki ära kustutasin, on perekond tagajalgadel, ei mahu neile pähe see asi...

...lisaks see lehelugu, mis nüüd äsja Saarte Hääles avaldus, küll rääkisin ma seal pöidlaküüdiga liiklemisest ja rahavabast elust ja rannal magamisest, nii et natuke mures ollakse sealpool.

Igatahes on mul nüüd paar pidevat kirjavahetust, papaga rootsi keeles ja empsiga eesti keeles ja Bristoli Jacki ja Detroiti Nathaniga inglise keeles ja hiljuti farmi lahkunud Itaalia Gabrieliga üritame kah ühendust hoida ja ma siis pikin sinna teksti sisse itaaliakeelseid väljendeid, mis ta mulle õpetanud on. Ja korrespondents Regiinaga, olgu ta siis parajasti tihedam või harvem, teeb alati rõõmsaks ja rahulikuks.

Youtube abiga õpin praegu vene keelt kah sekka, nimelt jõudsin natuke aega tagasi arusaamale, et kui ma kõiki neid keeli osata tahan, mida ma tahan, siis alustada tuleb kohe. Praegu. Mitte karta oskamatust või keelte segiajamist, mitte jääda lootma, et ehk kunagi, kuskil...

Aga jah, kirjade kirjutamisel ja nende lugemisel on ikka hoopis teine maik kui facebookis jagatavate proteiinišeikide taustal plinkivasse kastikesse trükkimisel ja momentaanse vastuse saamisel.

Konto kustutamise põhjus oli muidu lihtsalt see, et aega tahtsin rohkem. Muudeks asjadeks. Seda kuramuse scrollimist on nii raske lõpetada, kui sa ükskord alustad... ja sõpradega käis grupivestluses üks pidev laul ja tants ja trummilöömine ja siis tundus nii võimatu siin üksinda neid viimaseid töönädalaid teha, kui nemad on nii kaugel ja samas meenub pidevalt nende olemasolu ja tegelikult tahaks lihtsalt kõigiga koos panksil olla ja chili con carnet süüa või siis Ilona juures köögis istuda ja Charliet kõrva tagant sügada. Ah, kui tulen, käin kõikide köögid läbi... :D

Nii et jah, nüüd ma üritan olla kohal ja nautida võimalikult väheste virtuaalsete ahvatlustega seda, mis mul siinsamas käeulatuses on. Mida on tegelikult väga palju (sellest järgmises postituses). Kui vaja, saab kätte muidu aadressil katarina.meri@gmail.com

Neli päeva veel tööl käia...