Tuesday, May 5, 2015

Taevas on piimjas läbitungimatu pilvekiht ja mul on nii palju head muusikat, mida kuulata (Timo läks tagasi Saksamaale, enne seda tegi mulle aga listi valitud paladest), raamatuid, mida lugeda (hetkel nautlen Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat"), mõtteid, mida kirja panna, ja siis veel juba varem kirja pandud mõtteid, mida kohendada ja korrastada ja lihvida.

On plaane, mida teostada, on nööre, mida malahhiidi ümber punuda, on inimesi, kellega hostelis öösel kõrvitsapirukat teha ja Harry Potterit vaadata. On aega nädalavahetusi pidada ja aega sõpradega ühenduses olla. On.. kõike on.

Ükspäev just mõtlesin, et kui iga päev üks lehekülg kirjutada, siis aasta pärast on ju valmis täitsa arvestatava pikkusega raamat. Selle projekti kallal nüüd iga päev raamatukogus töötangi ja esimest korda (selles) elus on mul ka niisugune enam-vähem värvikas süžeeidee olemas, mõte muide hakkas idanema siis, kui Sarah'ga kõrvitsapüreesuppi ja naani tegime.

...jah, jube palju kõrvitsat on kah praegu mu elus...

...ja ma olen nii noor ja kümne aasta pärast olen ma ikka veel noor. Ja ma võin ükskõik mida teha (sina ka). Mu arvates on seda nii oluline aeg-ajalt endale meelde tuletada, sest mõistus on ju nii aldis igasugu kunstlikult loodud süsteeme omaks võtma.

Ah, kuidas mulle meeldib see piimjas läbitungimatu pilvekiht.

2 comments:

  1. Sattusin läbi instagrami kuidagi su blogi peale ja nüüd lugesin terve su seiklusterohke aasta läbi. Nii põnev oli lugeda ja ausalt sul annet on antud, nii et jään seda kunagist raamatukest ootama siis. Elu filosoofia on sul ka igati hea. Vot, ilusat olemist seal!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi aitäh!
      Minu arust sul on aga just nii mõnus instagram ja piltide all alati väga rõõmsad-inspireerivad tekstid, nii et täitsa right back at you! Ilusat olemist-elamist sullegi :)

      Delete