Miski pole muutunud...

...aga lehti sirvides või sõpradega rääkides vahetevahel nagu ikka annab tunda ka, et tegelikult ma vist ikka ei olegi kogu aeg siin olnud. 

Lääne-Saare vald näiteks. Ma mäletan, et enne äraminekut mingi valdade ühendamise diskussioon nagu oli jah, aga kirjutasin selle umbes sama utoopia arvele nagu see Kuivastu-Virtsu vaheline sild ja elasin edasi. Ja nüüd täna Saarte Hääle tagumiselt lehelt eakate sünnipäevi lugedes (see on üks minu ja empsi lemmikajaviiteid, üks loeb sellise Alviine-Elfriede taolise nime ette ja teine arvab ära, kui vanaks sünnipäevalaps tänavu saab) ma nägin, et oligi osade nimede alla kirjutatud selline uhke double-barrelled kohanimemoodustis. Tohoh tonti eksole.

..ja siis see ka, et kui me sõpradega Pangal jaanipäeva pidasime ja ma nii kenasti palusin, et kuule paneme nüüd selle nõmmeliivateeee-laulu, röökisid nad ühest suust "EIIIIII" juba enne, kui ma laualt uue krõpsu järgi jõudsin haarata. Seda siis olla vahepeal söögi alla ja söögi peale kuuldud ja kõikidele käivat ilgelt pinda. 

Aga muidu jah, tegusalt on elatud siin vahepeal. Saabumisnädalal läksin kohe tööle ja sattusin vanematepoolse kuulirahe alla, et mida ma küll õppima lähen ja miks mul ainult üks töökoht on ja miks ma õigusteadust või ärijuhtimist õppima minna ei taha. Ühist keelt nad minevikus nagu väga leidnud ei ole, aga asi tundub toimivat paremini nüüd, kui on olemas ühine vaenlane - kampsunierialadest huvitatud järeltulija. Pikapeale hakkab selliste vestluste suhtes aga juba tekkima immuunsus ja ma suudan ilma suuremalt närvi minemata selgitada, miks ka minu valitud õpisuund kasulik ja õnnelikuks tegev olla võib. Koerad hauguvad, karavan... nojah.

Aa, ja enne blogi lugejanumbreid vaadates ma nägin, et tegelikult jõutakse endiselt siia näiteks otsingusõnadega "austraalia 2015" ja "kirsifarm" ja natuke kahju hakkab siis neist inimestest, et nad pahaaimamatult hoopis Katarina Meri hingeliste otsingute otsa koperdavad. Aga ma siis üritan need enam-vähem reisimisest rääkivad postitused siia vasakule veergu ära organiseerida ja siis.. ja siis elame edasi nagu ennemuiste.