Nädalaks jäeti mind üksinda koju ja siis Kärdiga terrassil pastat süües ja itaalia muusikat kuulates mõtlesime, et suht suur progress on toimunud. Võrreldes näiteks 2012. aastaga, kus ringi käis legendaarne LV ja osad kukkusid tooliga terrassilt alla ja osad lõhkusid trummipulkadega seina ära ja osad olid nii taunid, et kõik need videod arvutisse vanematele vaatamiseks üles panid ja siis pärast veel oma kahekuuse koduaresti üle imestasid.
Ma ei tea, selle nädala jooksul me oleme sõpradega nii nunnud olnud. Teeme süüa ja joome teed ja räägime juttu ja käime koeraga jooksmas ja joome neljakesi vannis olles klaasist hoopis morssi ja kõik tekitunud laga koristame enda järelt sujuvalt ära. Tahaks Tartus ka nii nunnu olla. Tahaks mitte jooma hakata ja tahaks koristada ja tahaks elada oma ilusas väikeses ühikatoas oma ilusat väikest akadeemilist elu.
Eile panin kübara pähe ja korjasin päikeselõõsas magusaid põldmarju, siis üritasime Ilonaga neist jäätisekokteili teha ja tulemus jäi selline:
Nüüd reedel tuleb viimane tööpäev ja siis tuleb nädalavahetus, mil saan minna ja uues linnas uue eluga alustada. Tegelt on kõik päris lahe.
Ilusad pildid :)
ReplyDelete