Sunday, May 15, 2016

Lugusid ühikast, 2

Vahel juhtub ka parimatel, et ärkad pärast pidu üles kusagilt, mis ei ole üldse sinu kodu. Näiteks paganama Mõisavahest, kui su ühikas asub tegelikult üldse kesklinnas ja bussi ei paista kuskilt tulevat ja sa lihtsalt kõnnid eelmise päeva meiki sulatava päikese käes kolmveerand tundi ja jõuad siis lõpuks rampväsinult ja väga pahurana ühikasse, lootes lõpuks uuesti sõba silmale saada.

Tuppa astudes tuleb aga välja, et su toakaaslane on jälle liiga hea inimene olnud ja pakkunud öömaja kellelegi, kes nüüd su voodis nii õnnist und magab, et lisaks kõigele jätkub tal veel jultumust rahulolevalt norsata. 

Siis ei jäägi nagu muud üle, kui rätsepistes kirjutuslauale istuda, pead valutada ja facebooki chatis kurta, et mingi suvakas tüüp külitab sul voodis ja ei lasegi sul vaesekesel oma raskelt välja teenitud lõunaund magada. Et miks halvad asjad juhtuvad heade inimestega.

Ja siis ärkab järsku su toakaaslane ise ja kirjutab sinnasamasse chatti, et kuule sorri, inimesel ei olnud millegagi koju Viljandisse sõita, et lubasin tal su voodis magada. Ja et aa jah, tegu on juhtumisi su lemmikräppariga.

Ja seda lugedes on su nägu "lihtsalt priceless", nagu sa hiljem toakaaslaselt kuuled, ja kogu eelnev tusk asendub rõõmsa elevusega. Issand jumal, las muidugi inimene magab täies riietuses mu puhaste linade vahel, ega ma kade ole! Norsaku terviseks! Küll ma ise jõuan puhata siis, kui surnud olen! 

Pärast surud veel räpparil käppa, avaldad tagasihoidlikult austust ta loomingu vastu ja hiljem tšillite kõik kolmekesi rõdul nagu mehed muiste. Mälestuseks jätab ta endast maha mustad sokid ja haarab kogemata kaasa Kaja tubakapaki. 

Sellised asjad juhtuvad.

4 comments: