Wednesday, June 29, 2016

Olen nädal aega Eestis tagasi olnud ja selle nädala sisse on mahtunud tohutult palju elu. Maha istumiseks, hinge tõmbamiseks, vaikses järelemõtluses paberile ristide tõmbamiseks pole seni veel aega olnud. Üksiolemiseks pole mahti jäänud. See meeldib mulle. Ma olen jälle elus ja jalgel, tegemise ja ringisebimise käigus on hing taas üles raputatud. Järjekordselt mõistan, et teotahte tekkimiseks on vaja teha - ja külitamistahte tekkimiseks on vaja külitada. Vana valem, aeg-ajalt tuletab ennast meelde.

Vaja on olnud sõprade silmadesse vaadata ja uudiseid vahetada, jaane pidada ja chili con carnet keeta, perega samade vanade ühiskondlike ja isiklike probleemide üle vaielda, õe hobust vaadata ja sõbra kontserti kuulamas käia. Vaja on olnud tööle tulla. Olen nüüd ajalehereporter ja esimest korda elus tunnen tööd tehes, et tekib sümbioos. Saan mina ja saavad teised. 

Tunnen, et tahan areneda. Tahan ennast luua ja maailmale anda.