Lühikokkuvõte vahepealsest elust: olen nüüd kaks nädalat olnud lady of leisure, nagu mu roommated mind kutsuvad, lihtsalt olen ja kõnnin ja käin vaatamas kõike, mis Melbourne'il mulle veel pakkuda on. Järgmisel kolmapäeval sõidan... kas just nüüd parematele, aga teistele jahimaadele; kindla peale saab hüvastijätt koduse linna ja harjumuspärase hosteliga olema pisut nukker, aga see kahvatub võimaluste ja inimeste kõrval, mille uus koht kindla peale endaga kaasa toob :)

Esmaspäeval käisin Melbourne'i kõige kõrgemas hoones nachosid söömas, teisipäeval läksin botaanikaaeda ja eriti kõrgeid ootusi mul küll ei olnud, sest noh lets face the truth, botaanikaaed ei kõla just kõige erutavamalt :D aga oh kui ilus seal tegelikult oli, kohati tundsin, nagu oleksin päris vihmametsas ja need alad olid ikka hiiglaslikud. Jõudsin juba peas veeretama hakata õudusfilmi stsenaariumit inimestest, kes pärast väravate sulgemist ööseks sinna jäävad ja ma tegelikult ei saanudki aru, kuidas niisugust olukorda välditakse, pealegi oli seal raudselt igast madusid ka. Oh, igatahes...

Kolmapäeval plaanisin minna James Cooki hütti vahtima, aga see jäi mingi asja taha ja siis läksin hoopis toakaaslasega ühte cooli vahemerehõngulisse baari. Istusime terrassil, jõime õlut, päike paistis, palmid õõtsusid, taamal loksus ookean... see oli juba see Austraalia, mida ma ette kujutasin! Ühtlasi kuulsin lahedaid lugusid farmitööst ja niimoodi järk-järgult veendungi ma üha kindlamini, et teen oma farmipäevad ka ikkagi ära. 

Hostelis oli vahepeal stand-up comedy õhtu ka ja see oli üllatavalt hea, ma igatahes naersin.

Eile käisin Great Ocean Road tuuril ja ma isegi ei viitsi hakata seda sõnadesse panema, vaadake parem pilte. Sõit sinna oli ka omaette elamus, rohelised niidud, galoppivad hobused, lambad mäenõlvadel söömas :) koaalasid nägime ka, lihtsalt olidki tee ääres puude otsas, ühel oli beebi ka kukrus. No kui ilus on elu!